«Kõikide, eelkõige aga suurte ja pikaajaliste finantsotsuste puhul on kuldreegliks: mõtle hoolikalt järele ja kaalu erinevaid kinnisvara osturahastamise võimalusi, erista oma soove tegelikest vajadustest ja ära otsusta asja üleöö,» soovitas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.
1. Kas mu sissetulek on laenusaamiseks piisav?
«Laenu saamise eelduseks on see, et laenuvõtjal on stabiilne sissetulek, millest ta suudaks laenu igakuiselt tagasi maksta ja katta ka muud jooksvad kulutused (eluaseme ja lastega seotud kulud, kulutused toidule ja transpordile, rõivad jms),» selgitas Maripuu.
Enne laenuvõtmist tuleks tema sõnul hinnata, kas sissetulek on piisav, et laenukohustuse kõrval jääks ruumi ka muude oluliste väljaminekute jaoks. «Mõistlik oleks pere-eelarvesse planeerida ka igakuine säästmine. Veel tuleks läbi mängida võimalik olukord, kui sissetulek peaks vähenema või ajutiselt sootuks kaduma - tuleks läbi mõelda, milline on tegevusplaan sellest olukorrast väljatulemiseks,» rääkis Maripuu.
2. Millised kohustused mul juba on?
Kodulaenu taotlemisel tuleb tema sõnul hinnata seda, millised on juba olemasolevad kohustused, sh erinevad liisingu- ja laenulepingud, järelmaksud ja muud lepingulised rahalised kohustused (näiteks elatisraha). «Võttes arvesse Eesti keskmist sissetulekut, võiks laenumakse mugavaks äraelamiseks olla umbes kuni kolmandik palgast. Inimeste elustiilid on aga erinevad ja mugav laenu tagasimakse piir seega individuaalne.»
3. Kas mul on kehtivaid käenduslepinguid?
«Finantskohustuste puhul on käendaja sarnaselt laenuvõtjaga vastutav laenu tagasimaksmise eest - kui viimane oma kohustusi ei täida, pöördub laenuandja käendaja poole. Seetõttu arvestavad laenuandjad uute laenude väljastamisel ka taotleja olemasolevaid käenduslepinguid ja ka selliseid finantskohustusi, mis on võetud teiste osapooltega kahasse,» selgitas teabekeskuse juht.
4. Milline on minu varasem finantskäitumine?
Enne suure ja pikaajalise laenu väljaandmist küsivad finantsasutused taotlejalt stabiilse sissetuleku tõendust ning tähelepanu pööratakse ka varasemale maksekäitumisele – kas taotlejal on esinenud maksehäireid või on võlgnevusi. «Enamasti ei teki rahalised raskused üleöö, mistõttu tasub võlgu jäämist ennetada ja pöörduda nõu ning abi saamiseks teenusepakkuja või laenuandja poole. Kui inimene näeb, et ta ilmselt ei suuda laenukohustust ettenähtud ajal täita, on mõistlik kohe pangaga ühendust võtta ja püüda olukorrale lahendusi leida,» soovitas Maripuu. Väga väikesest asjast võib tema sõnutsi vahel olla suur abi: näiteks on vahel abi maksekuupäeva muutmisest või maksepuhkusest. «Kindlasti ei tohiks eelarveauke täita kõrge intressiga kiirlaenuga,» hoiatas ta.
5. Kas laenuga ostetav kodu vastab minu vajadustele?
Oma esimese kodu ostmine või olemasoleva korteri vahetamine suurema või väiksema vastu on seotud sooviga oma elujärge parandada. «Kindlasti ei tohi lasta emotsioonidel üle pea käia ja osta uut kodu ilusa tapeedi või huvitava disainiga köögimööbli pärast. Seega tuleks hoolega läbi mõelda, kas soetamisel olev kinnisvara vastab vajadustele või on tegu pigem ebarealistlike soovide täitmisega,» hoiatas Maripuu. «Näiteks noore pere esimene kodu ei pea ilmtingimata olema neljatoaline ridaelamuboks. Hakkama saab esialgu ka väiksemal pinnal, eriti juhul, kui lapsi veel ei ole. Lühiajalisem laen ja väiksemad laenumaksed ei hakka pere eelarvet liialt koormama ja raha jääb üle ka elu nautimiseks.»
6. Kas mul on olemas omafinantseering?
Kodu ostmine laenuga eeldab enamasti omafinantseeringut, seega võiks aegsasti mõelda ka sellele, kuidas sissemakseks raha koguda. «Laenuvõtja omaosalus ulatub enamasti vähemalt 10%ni ning sellise summa kogumine võtab aega. Väga hea, kui laenutaotlejal on varasemast juba üht-teist säästetud või saavad lähedased omafinantseeringu katmisel aidata. Juhul, kui laenu taotletakse lisatagatisel, võiks tagatis kuuluda laenuvõtjale,» selgitas teabekeskuse juht.
7. Kas mul on säästud ja tagavaraplaan raskemate aegade üleelamiseks?
Enne laenulepingu allakirjutamist peaks Maripuu sõnul kindlasti läbi mõtlema võimalikud mustad stsenaariumid – kuidas tasuda laenumakset siis, kui haiguse või töö kaotamise tõttu sissetulek väheneb või kaob? «Seetõttu tuleks võimalusel iga kuu palgast veidi kõrvale panna, et halvas olukorras oleks maandumine pehmem,» soovitas ta.
8. Kas olen arvestanud laenu kõrval ka muude eluasemekuludega?
Laenumakse on vaid üks osa kinnisvara omamisega seotud kuludest. «Lisaks sellele peab aga peab arvestama korteri või maja ülalpidamiskuludega ehk nö. kommunaalkuludega, mille suurus võib kõikuda seinast seina ning olla talve perioodil kohati suuremgi kui laenu tagasimakse. Seetõttu tuleks enne laenu taotlemist kindlasti tutvuda ostetava kinnisvara varasemate ülalpidamiskuludega nii talve- kui suveperioodil,» soovitas ta.
9. Kas tean, et laenu kaastaotlejale kehtivad samad kohustused kui laenuvõtjale?
Kui elukaaslased plaanivad võtta kodulaenu ühiselt, on jagatud nii vastutus kui kohustus. «Tähelepanu tasub pöörata solidaarsusprintsiibile, mille järgi kohtleb pank mõlemat laenusaajat võrdselt. See tähendab, et panga silmis on mõlemad laenusaajad võrdselt vastutavad laenu tagasimaksmise eest ja seejuures ei ole tähtis, kelle arvelt läheb maha igakuine laenu tagasimakse. Kahe peale võetud laen on võrdselt mõlema laenusaaja oma ja seda peetakse silmas ka uute finantskohustuste andmisel,» selgitas Maripuu.
10. Kas ma olen lepingutingimustest aru saanud?
Pikaajaline finantskohustus on suur otsus ja tihti võib olla keeruline aru saada kõikidest lepinguga kaasnevatest õigustest ja kohustustest, näiteks millistel tingimustel on võimalik müüa laenuga soetatud kinnisvara enne laenulepingu lõpptähtaega või mida tähendab solidaarne vastutus. «Kui üksi ei leia vastuseid kõikidele küsimustele, tuleks julgelt pöörduda panga nõustaja või notari poole, kes kõik lepingu punktid, sealhulgas õigused, kohustused ja vastutuse suudab lahti seletada ja vajadusel annab ka nõu,» soovitas spetsialist.