Õudsed lood vanalinnas: verega kirjutatud armastuskirjad

Jaak Juske
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armastus. Liebe.
Armastus. Liebe. Foto: SCANPIX

Ajaloolane Jaak Juske esitles hiljuti neljandat ajalooraamatut sarjast «Isa põnevad unejutud ajaloost», mis kannab pealkirja «Tallinna vanalinna kummitused». Postimehe koduportaalis avaldame sellest mõned katkendid.

1930. aastatel asusid Tallinna vanalinnas Lai tänav 29 kunagi von Hueckile kuulunud hoones draamastuudio harjutussaal ja kontor. Majas elanud inimesed olla kuulnud, kuidas keegi lohisevate sammudega käib, tihti kuskil põrand naksatab ja keegi ustele ja seintele koputab. Öösiti pekstud nööripuntraga vastu voodit. Mitmel ööl on märganud majaelanikud, kuidas ühelt majaseinalt kaob värv ja kate ning paekivist müüri avausest vahib välja ahastava ilmega mehe pea, surmaläige silmis.

Selles majas elas 600 aasta eest raehärra tütar Margarethe oma perega. Samal ajal liikus linnas ringi ka üks hea jutustajaandega munk Johann von Hilten, kes hakkas neiu perega tihedalt lävima.  Margarethe oli armunud rivaalitseva perekonna noormehesse. Ainuke, kes keelatud abielust teadis, oli perel külas viibiv munk. Tema aitaski paaril salaja abielluda ning mõnda aega olid asjaosalised õnnelikud. Siis aga armus munk Johann neiusse, kirjutades talle romantikuna oma verega kirju.

Neiu lükkas aga temast poole vanema mehe lähenemiskatsed tagasi, mispeale otsustas munk avalikustada salaabielu. Vend Johann saadeti seepeale Vana-Liivimaalt välja ja too suri Saksamaal vangipõlves. Margarethe poos aga end oma maja trepikojas üles. Arusaadavatel põhjustel võiks selle maja trepikoda öisel ajal pigem vältida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles